Jaan Poska

Jaan Poska sündis Laiusel, Kirikukülas 12.jaanuaril 1866.aastal viienda lapsena, kaheteist- kümne lapselises peres. Jaan Poska on õppinud Tuhalaane õigeusu kiriku koolis. Andeka poisina pääses ta Karksi-Nuia preestri Allika abil Riia õigeusu vaimulikku seminari. Vene keel oli Poska perekonna kodukeeleks. Jaan Poska kasvas üles täiesti venevaimulises õhkkonnas, sest ta vanemad käisid läbi peami- selt preestritega ja nende perekondadega, kes olid enamasti venelased. Hoolimata sellest, et Jaan Poska kõneles vene keelt nagu venelane ja eesti keeles tundus pisut vene hääldamist, oli ta alati suur eesti isamaalane, mida on näidanud tema tegevus. Jaan Poska sai oma alg-ja keskhariduse Riia vaimulikus koolis ja seminaris. See oli õigeusu köstrile kõige kergem ja odavam tee oma poegade koolitamiseks. Vaimulik kool oli neljaklassiline progümnaasium, seminar aga keskkool, kus neljas klassis anti ilmalikku haridust, kahes viimases aga usuteadust. Mõlemate juures oli ka internaat, kus õpilased elasid. Õppekeeleks oli vene keel, läti ja eesti keelt õpetati eriainena. Õppureist enamus olid lätlased, eestlasi oli tunduvalt vähem ja venelasi mõni üksik. Eriti rohkesti õpetati vaimulikus semina- ris filosoofiat ja loogikat.

1882.aastal, kui Jaan Poska oli kuueteistkümne aastane, suri ta isa. Ema kolis siis Tartusse, kus üks poegadest, Mihkel, õppis ülikoolis ja ka nooremad pojad ning tütred käisid koolis. Kuna üks vendadest oli läinud vaimulikku akadeemiasse ja teine hakkas preestriks, oleks Jaan Poskast saanud ka preester, kuid õnneks määrati vend Mihkel rahvakoolide inspektoriks, ja tal oli võimalik Jaani aineliselt toetada.

1886.aasta kevadel sooritas Jaan eksternina küpsuseksami ja lõpetas seminari astumata kahte viimasesse klassi. Sama aasta sügisel astus ta Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Kuid aasta hiljem siirdus Jaan Poska õigusteaduskonda, siis oli võimalik õppimise kõrvalt ka teenida ning õigusteaduskonna sai ka rutem lõpetada. Tartu ülikoolis peeti tol ajal loenguid õigusteaduskonnas veel saksa keeles. Ülikooli astudes oskas Poska saksa keelt vähe, kuid peagi õppis ta keele vajalikult ära. Vene keelega oli Poskal parem suhe, kuna üliõpiasena suhtles enam õigeusu vaimulike ja eesti isamaalastega, kes tundsid poolehoidu vene kultuurile.

Jaan Poska side kirjandusega ajendas teda tõlkima. Ta tõlkis Puskini „Padaemanda“ ja ühe raamatu Peeter Suurest. Need tööd andis ta välja Jaan Karu nime all. Jaan aitas üliõpilasena oma venda Mihklit Eesti algkoolidele vene lugemiku välja andmisel.

1890.aastal lõpetas Jaan Poska ülikooli. Noor advokaat hakkas Tallinnas tööle eraadvokaadi- na. Kolme aasta möödudes sai temast vandeadvokaat.

1895. aastal suri Jaan Poska ema . Sama aasta lõpus abiellus Jaan Poska Constance Ekströmi- ga.

1904.aastal valiti Jaan Poska linnavolinikuks.

1905.aastal oli Jaan Poska linnavolikogu juhataja. Sel perioodil laienes rahvahulkade poliitili- ne ärkamine. Avaliku arvamuse ainsaks keskuseks olid omavalitsused. Seepärast tuli linnavo-likogu päevakorda ka poliitilisi küsimusi, mille algatajaks oli tihti Poska.

1913.-1917. aastani sai Jaan Posakast Tallinna linnapea. Linnapeana seadis Poska linnaametis uue korra. Jaan Poskal oli täpne töö korraldus. Linnaametis igaüks vastutas ise oma töö eest. Kõiki pani imestama Poska haruldane mälu oma tööde suhtes. Ametnikega oli ta nõudlik, kuid õiglane. Poska soosis uuendusi; toimus arstiabi ümberkorraldamine aastatel 1914-1915, asutati naiskommertskool 1915. aastal ja kunsttööstuskool 1916. aastal.

Jaan Poska linnapea ameti ajal, tema algatusel asutati Tallinnas linnade liidu osakond, mis kandis hoolt sõjaväelaste eest ja oli, tähtsaks keskuseks sõja ajal. Poska täitis edukalt oma ülesandeid rasketes sõjaoludes, rinde lähemas tagalas.

Märtsist oktoobrini 1917. aastal sai Jaan Poskast Venemaa Ajutise Valitsuse Eesti kuberman- gu komissar. Ta ülesandeks langes korra säilitamine linnas,kus oli laostuv vene sõjavägi. Tuli tagada kodanike julgeolek ja korraldada inimeste kaitset vene soldatite rüüstamiste vastu. Sel perioodil eraldati ka Lõuna-Eesti Liivimaa kubermangust ja ühendati Eestimaa kuberman- guga.

Sügisel 1917 aastal valiti Poska Vene Asutava Kogu liikmeks. Kohtumisel sotsiaalrevolut- sionääridega selgus, et sel erakonnal on kavas föderatiivne Venemaa. Seega Eestil tuleb koos teiste väikerahvastega maksma panna endamääramise õigused. Seda mõtet rõhutas Jaan Poska ja kinnitas, et tuleb kasutada kõiki võimalikke teid iseseisvuse saavutamiseks.

24. veebruar 1918.aastal valiti Poska Eesti Päästekomitee poolt määratuna Eesti välisminist- riks, hiljem kuulus Eesti Ajutisse Valitsusse peaministri asetäitjana ja kohtuministrina.

1918-1919. aastatel Eesti välissaatkonna juhina hankis Poska Lääne-Euroopas Eestile diplo- maatilist tunnustust ja osales Pariisi rahukonverentsil.

1919. aastal naases Poska kodumaale olles Eesti Austava Kogu liige ja välisminister. Poska nimetati Nõukogude Venemaaga peetavate rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni juhiks.

15.detsemberil 1919.aastal avas Poska Tartu rahukonverentsi esimese istungi eestikeelse kõnega. Rahuläbirääkimine oli keeruline, sest vene nõudmised olid alguses vastuvõetamatud, eriti riigi piiride suhtes. Peale pikki arutlusi hakkasid venelased vähehaaval järele andma. Viimaks tehti 31. detsember 1919. aastal Vabadussõjas vaherahu, kui oli kokku lepitud piiri-ja tagatiste küsimustes. Pärisrahu saavutamiseni kestsid läbirääkimised veel kuu aega, ametlikult vormistati Tartu rahu 02. veebruar 1920. aastal rahulepingu allakirjutamisega.

Peale rahulepingule allakirjutamist ütles Jaan Poska Eesti delegatsiooni liikmetele: „Tänane päev on kõige tähtsam Eestile tema 700-aastases ajaloos – täna esimest korda Eesti määrab ise oma tuleviku saatust.“ Peale rahulepingule allakirjutamist jätkas Poska tööd advokaadina ja tegeles Põhiseaduse valmistamise alal

04. märtsil 1920. aastal juhatas Jaan Poska viimast korda Põhiseaduskomisjoni koosolekut.

07. märtsil 1920.aastal suri riigitegelane Jaan Poska.

(Mäemuru,Rita 2004)

Linda Jaanus--80.235.65.148 10:57, 24 September 2005 (UTC)